[CPD Classification 2.5.11]
[PTS Vol Nd 2 ] [\z Nidd /] [\f II /]
[BJT Vol Nd 2 ] [\z Nidd /] [\w II /]
[BJT Page 220] [\x 220/]
Suttantapiñake - khuddakanikàye
Cullaniddesapàëi
Namo tassa bhagavato arahato sammàsambuddhassa
Pàràyana vaggo
6. Upasãva suttaniddeso
6-1

Eko ahaü sakka, mahantamoghaü (iccàyasmà upasãvo)
Anissito no visahàmi tàrituü
ârammaõaü bråhi samantacakkhu
Yaü nissito oghamimaü tareyyaü.

Eko ahaü sakka mahantamoghanti 'eko'ti puggalo và me dutiyo natthi, dhammo và me dutiyo natthi, yaü và puggalaü nissàya, dhammaü và nissàya mahantaü kàmoghaü bhavoghaü diññhoghaü avijjoghaü tareyyaü uttareyyaü patareyyaü samatikkameyyaü vãtivatteyyanti eko. Sakkàti sakko, bhagavà 'sakyakulà pabbajitoti'pi sakko. Athavà 'aóóho mahaddhano dhanavàti'pi sakko. Tassimàni dhanàni, seyyathãdaü: saddhàdhanaü sãladhanaü hiridhanaü ottappadhanaü sutadhanaü càgadhanaü pa¤¤àdhanaü satipaññhànadhanaü sammappadhànadhanaü iddhipàdadhanaü indriyadhanaü baladhanaü bojjhaïgadhanaü maggadhanaü phaladhanaü nibbànadhanaü, imebhi anekehi dhanaratanehi1 aóóho mahaddhano dhanavàti'pi sakko. Athavà sakko pahu visavã alamatto2 såro vãro3 vikkanto abhãru acchambhi anutràsi apalàyã pahãnabhayabheravo vigatalomahaüso'tipi sakkoti 'eko ahaü sakka mahantamoghaü'.

Iccàyasmà upasãvoti 'iccà'ti padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü 'iccàti'. âyasmà'ti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü
'âyasmà'ti. Piyavacanaü: upasãvoti tassa bràhmaõassa nàmaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro nàmaü nàmakammaü nàmadheyyaü niruttibya¤janaü abhilàpoti 'iccàyasmà upasãvo'.

Anissito no visahàmi tàritunti anissito'ti puggalaü và anissito, dhammaü và anissito, no visahàmi, na ussahàmi, na sakkomi, na pañibalo, mahantaü kàmoghaü bhavoghaü diññhoghaü avijjoghaü tarituü uttarituü patarituü samatikkamituü vãtivattitunti 'anissito no visahàmi tàrituü'.

1. Dhammaratanehi-va, vi
2. Pahu vibhavã alamatto-va, vã, ka
3. Dhãro-va, vi

[BJT Page 222] [\x 222/]

ârammaõaü bråhi samantacakkhåti 'àrammaõa'nti àlambanaü1 nissayaü upanissayaü. Bråhãti àcikkhàhi desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehi. Samantacakkhåhi 'samantacakkhu' vuccati sabba¤¤uta¤àõaü, bhagavà tena sabba¤¤uta¤àõena upeto samupeto upagato samupagato uppanno2 sampanno3 samannàgato.

''Na tassa addiññhamidhatthi ki¤ci
Ato avi¤¤àtamajànitabbaü,
Sabbaü abhi¤¤àsi yadatthi neyyaü
Tathàgato tena samantacakkhå''ti. [A]

'ârammaõaü bråhi samantacakkhu. '

Yaü nissito oghamimaü tareyyanti 'yaü nissito'ti yaü puggalaü và nissito, dhammaü và nissito, mahantaü kàmoghaü bhavoghaü diññhoghaü avijjoghaü tareyyaü uttareyyaü patareyyaü samatikkameyyaü vãtivatteyyanti 'yaü nissito oghamimaü tareyyaü. '

Tenàha so bràhmaõo:

''Eko ahaü sakka mahantamoghaü (iccàyasmà upasãvo)
Anissito no visahàmi tàrituü
ârammaõaü bråhi samantacakkhu
Yaü nissito oghamimaü tareyya''nti

6-2

âki¤ca¤¤aü pekkhamàno satãmà (upasãvà'ti bhagavà)
Natthãti nissàya tarassu oghaü
Kàme pahàya virato kathàhi
Taõhakkhayaü nattamahàbhipassa4.

âki¤ca¤¤aü pekkamàno satimàti so bràhmaõo pakatiyà àki¤ca¤¤àyatanasamàpattilàbhã santaü yeva5 nissayaü na jànàti 'ayaü me nissayo'ti tassa bhagavà nissayaü ca àcikkhati, uttari¤ca niyyànapathaü. âki¤ca¤¤àyatanasamàpattiü sato samàpajjitvà tato vuññhahitvà tattha jàte cittacetasike dhamme aniccato pekkhamàno dukkhato - rogato - gaõóato - sallato - aghato - àbàdhato - parato - palokato - ãtito - uppaddavato - bhayato - upassaggato - calato - pabhaïguto - addhuvato - atàõato - alenato - asaraõato -

1. ârammaõaü àlambaõaü - machasaü, syà
2. Uppanno - katthaci
3. Samupapanno - machasaü
4. Rattamahàbhipassa - syà
5. Samàpattilàbhãyeva - machasaü, syà
[A.] Pañisambhidàmagga - ¤àõa kathà, indriya kathà

[BJT Page 224] [\x 224/]

Asaraõãbhåtato - rittato - tucchato - su¤¤ato - anattato - àdãnavato - vãparinàmadhammato - asàrakato - aghamålato vadhakato vibhavato' - sàsavato - saïkhatato - màràmisato - jàtidhammato - jaràdhammato - vyàdhidhammato - maraõadhammato - sokaparidevadukkhadomanassupàyàsadhammato - saükilesikadhammato - samudayadhammato - atthaïgamato - assàdato - àdãnavato - nissaraõato - pekkhamàno dakkhamàno olokayamàno nijjhàyamàno upaparikkhamàno. Satimàti ''yà sati anussati pañissati sati saraõatà dhàraõatà apilàpanatà asammussanatà sati satindriyaü satibalaü sammàsati ayaü vuccati sati' imàya satiyà upeto hoti samupeto upagato samupagato upapanno sampanno samannàgato, so vuccati satimàti 'àki¤ca¤¤aü pekkhamàno satãmà. '

Upasãvàti bhagavàti 'upasãvà'ti bhagavà taü bràhmaõaü nàmena àlapati,
Bhagavàti gàravàdhivacanametaü:
Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà.

Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'upasãvàti bhagavà. '

Natthãti nissàya tarassu oghanti 'natthi ki¤cã'ti àki¤ca¤¤àyatanasamàpatti' kiükàraõà 'natthi ki¤cã'ti àki¤ca¤¤àyatanasamàpatti vi¤¤àõa¤càyatanasamàpatti sato samàpajjitvà tato vuññhahitvà ta¤¤eva vi¤¤àõaü abhàveti vyabhàveti2 antaradhàpeti3 'natthi ki¤cã'ti passati, taükàraõà 'natthi ki¤cã'ti àki¤ca¤¤àyatanasamàpatti, taü nissàya3 upanissàya àlambanaü4 karitvà kàmoghaü bhavoghaü diññhoghaü avijjoghaü tarassu uttarassu patarassu samatikkamassu vãtivattassåtã 'natthãti nissàya tarassu oghaü'.

Kàme pahàya virato kathàhãti 'kàmà'ti uddànato dve kàmà: vatthukàmà ca kilesakàmà ca.
Katame vatthukàmà? Manàpikà råpà manàpikà saddà manàpikà gandhà manàpikà rasà manàpikà phoññhabbà, attharaõà pàpuraõà, dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà, khettaü vatthu hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca, yaü ki¤ci rajanãyaü vatthu vatthukàmà.

Api ca, atãtà kàmà, anàgatà kàmà, paccuppannà kàmà, ajjhattà kàmà, bahiddhà kàmà, ajjhattabahiddhà kàmà, hãnà kàmà, majjhimà kàmà, paõãtà kàmà, àpàyikà kàmà, mànusikà kàmà, dibbà kàmà, paccupaññhità kàmà, nimmità kàmà, parinimmità kàmà, animmità kàmà, pariggahità kàmà, apariggahità kàmà, mamàyità kàmà, amamàyità kàmà, sabbe'pi kàmàvacarà dhammà, sabbe'pi råpàvacarà dhammà, sabbe'pi aråpàvacarà dhammà, taõhàvatthukà taõhàrammaõà kamanãyaññhena rajanãyaññhena madanãyaññhena kàmà. Ime vuccanti vatthukàmà.

Katame kilesakàmà? Chando kàmo, ràgo kàmo, chandaràgo kàmo: saïkappo kàmo, ràgo kàmo, saïkapparàgo kàmo: yo kàmesu kàmacchando, kàmaràgo, kàmanandi, kàmataõhà, kàmasineho, kàmapariëàho, kàmamucchà, kàmajjhosànaü, kàmogho, kàmayogo, kàmåpàdànaü, kàmacchandanãvaraõaü.

''Addasaü kàmaü te målaü saïkappà kàma jàyasi,
Na taü saïkappayissàmi evaü kàme na hehisã''ti

Ime vuccanti kilesakàmà.

[BJT Page 224] [\x 224/]

Kàme pahàyàti vatthukàme parijànitvà kilesakàme pahàya pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvàti kàme pahàya pajahitvà vinodetvà byantãkaritvà anabhàvaü gametvàti 'kàme pahàya'. Virato kathàhãti 'kathaükathà' vuccati vicikicchà, dukkhe kaïkhà, dukkhasamudaye kaïkhà, dukkhanirodhe kaïkhà,
Dukkhanirodhagàminiyà pañipadàya kaïkhà, pubbante kaïkhà , aparante kaïkhà, pubbantàparante kaïkhà, idappaccayatàpañiccasamuppannesu dhammesu kaïkhà. Yà evaråpà kaïkhà kaïkhàyanà kaïkhàyitattaü vimati vicikicchà dveëhakaü dvedhàpatho saüsayo anekaüsagàho àsappanà parisappanà apariyogàhanà thambhitattaü6 cittassa manovilekho. ' Kathaükathàya àrato virato pañivirato nikkhanto nissaño vippayutto7 visaüyutto vimariyàdãkatena cetasà viharatãti evampi 'virato kathàhi'. Athavà dvattiüsàya tiracchànakathàya àrato virato pañivirato nikkhanto nissaño vippayutto7 visaüyutto vimariyàdãkatena cetasà viharatãti evampi virato kathàhãti 'kàme pahàya virato kathàhi. '

1. Bhavato vibhavato-va, vi
2. Vibhàveti - machasaü, syà
3. Antaradhàyati-va, vi,
4. . . . Samàpattiü nissàya - machasaü
5. âlambaõaü - machasaü,
ârammaõaü, àlambaõaü-syà
6. Chambhitattaü - machasaü, syà
7. Vippamutto - machasaü, va

[BJT Page 226] [\x 226/]

Taõhakkhayaü nattamahàbhipassàti 'taõhà'ti råpataõhà, saddataõhà, gandhataõhà, rasataõhà, phoññhabbataõhà, dhammataõhà 'nattaü' vuccati1 ratti, ahoti divaso, ratti¤ca divà ca taõhakkhayaü ràgakkhayaü dosakkhayaü mohakkhayaü gatikkhayaü uppattikkhayaü pañisandhikkhayaü bhavakkhayaü saüsàrakkhayaü2 vaññakkhayaü passa, abhipassa dakkha olokaya nijjhàya upparikkhàti 'taõhakkhayaü nattamahàbhipassa. '

Tenàha bhagavà:

''âki¤ca¤¤aü pekkhamàno satãmà (upasãvàti bhagavà)
Natthãti nissàya tarassu oghaü,
Kàme pahàya virato kathàhi
Taõhakkhayaü nattamahàbhipassà''ti.

6-3

Sabbesu kàmesu yo vãtaràgo (iccàyasmà upasãvo)
âki¤ca¤¤aü nissayo hitva ma¤¤aü3
Sa¤¤àvimokkhe parame'dhimutto
Tiññhe nu so4 tattha anànuyàyi. 5

Sabbesu kàmesu yo vãtaràgoti: 'sabbeså'ti sabbena sabbaü sabbathà sabbaü asesaü nissesaü pariyàdiyanavacanametaü 'sabbeså'ti.
Kàmesåti 'kàmà'ti: uddànato dve kàmà vatthukàmà ca kilesakàmà ca. Katame vatthukàmà? Manàpikà råpà manàpikà saddà manàpikà gandhà manàpikà rasà manàpikà phoññhabbà, attharaõà pàpuraõà, dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà, khettaü vatthu hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca, yaü ki¤ci rajanãyaü vatthu vatthukàmà.

Api ca, atãtà kàmà, anàgatà kàmà, paccuppannà kàmà, ajjhattà kàmà, bahiddhà kàmà, ajjhattabahiddhà kàmà, hãnà kàmà, majjhimà kàmà, paõãtà kàmà, àpàyikà kàmà, mànusikà kàmà, dibbà kàmà, paccupaññhità kàmà, nimmità kàmà, parinimmità kàmà, animmità kàmà, pariggahità kàmà, apariggahità kàmà, mamàyità kàmà, amamàyità kàmà, sabbe'pi kàmàvacarà dhammà, sabbe'pi råpàvacarà dhammà, sabbe'pi aråpàvacarà dhammà, taõhàvatthukà taõhàrammaõà kamanãyaññhena rajanãyaññhena madanãyaññhena kàmà. Ime vuccanti vatthukàmà.

Katame kilesakàmà? Chando kàmo, ràgo kàmo, chandaràgo kàmo: saïkappo kàmo, ràgo kàmo, saïkapparàgo kàmo: yo kàmesu kàmacchando, kàmaràgo, kàmanandi, kàmataõhà, kàmasineho, kàmapariëàho, kàmamucchà, kàmajjhosànaü, kàmogho, kàmayogo, kàmåpàdànaü, kàmacchandanãvaraõaü.

''Addasaü kàmaü te målaü saïkappà kàma jàyasi,
Na taü saïkappayissàmi evaü kàme na hehisã''ti

Ime vuccanti kilesakàmà.

Sabbesu kàmesu yo vãtaràgoti sabbesu kàmesu yo vãtaràgo vigataràgo cattaràgo vantaràgo muttaràgo pahãnaràgo pañinissaññharàgo (vikkhambhanatoti) 'sabbesu kàmesu yo vãtaràgo. '

Iccàyasmà upasãvoti 'iccà'ti padasandhi padasaüsaggo padapàripåri akkharasamavàyo bya¤janasiliññhatà padànupubbatàpetaü 'iccàti'. âyasmà'ti: piyavacanaü garuvacanaü sagàravasappatissàdhivacanametaü 'àyasmà'ti. Upasãvoti tassa bràhmaõassa nàmaü saïkhà sama¤¤à pa¤¤atti vohàro nàmaü nàmakammaü nàmadheyyaü niruttibya¤janaü abhilàpoti iccàyasmà upasãvo.

âki¤ca¤¤aü nissito hitvama¤¤anti: heññhimà cha samàpattiyo hitvà cajitvà pariccajitvà atikkamitvà samatikkamitvà vãtivattitvà àki¤ca¤¤àyatanasamàpattiü nissito assito allãno6 upagato samupagato ajjhosito adhimuttoti 'àki¤ca¤¤aü nissito hitvama¤¤aü. '

1. Rattanti-syà
2. Bhavasaüsàrakkhayaü-pa, va, vi
3. Hitvàma¤¤aü-va, vi, machasaü, -sa
4. Tiññheyyaü so-va, vi,
5. Anànuvàyi-pa, va, vi-sa
6. Nissito allãno-va, vi, machasaü

[BJT Page 228] [\x 228/]

Sa¤¤àvimokkhe paramedhimuttoti 'sa¤¤àvimokkhà' vuccanti sattasa¤¤àsamàpattiyo, yàvatà sa¤¤àsamàpattã, tàsaü1 àki¤ca¤¤àyatanasamàpatti vimokkho aggo ca seññho ca viseññho ca pàmokkho ca uttamo ca pavaro ca, parame agge seññhe viseññhe pàmokkhe uttame pavare adhimuttavimokkhena adhimutto tatràdhimutto taccarito tabbahulo taggaruko tantinno tappoõo tappabbhàro tadadhimutto tadadhipateyyoti 'sa¤¤àvimokkhe paramedhimutto. '

Tiññhe nu so tattha anànuyàyãti 'tiññhe nå'ti saüsayapucchà vimatipucchà dveëhakapucchà anekaüsapucchà 'evaü nu kho na nu kho kinnu kho kathannu kho'ti 'tiññhe nu'. Tatthàti àki¤ca¤¤àyatane, anànuyàyã2ti anànuyàyã aviccamàno, 3 avigacchamàno anantaradhàyamàno aparihàyamàno, athavà arajjamàno adussamàno amuyhamàno akilissamànoti 'tiññhe nu so tattha anànuyàyã. '

Tenàha so bràhmaõo:

''Sabbesu kàmesu yo vãtaràgo (iccàyasmà upasãvo)
âki¤ca¤¤aü nissito hitvama¤¤aü,
Sa¤¤àvimokkhe paramedhimutto
Tiññhe nu so tattha anànuyàyã''ti.

6-4

Sabbesu kàmesu yo vãtaràgo (upasãvàti bhagavà)
âki¤ca¤¤aü nissito hitvama¤¤aü,
Sa¤¤àvimokkhe paramedhimutto4
Tiññheyya so tattha anànuyàyã.

Sabbesu kàmesu so vãtaràgoti 'sabbeså'ti sabbena sabbaü sabbathà sabbaü asesaü nissesaü pariyàdiyanavacanametaü 'sabbeså'ti. Kàmesåti
'Kàmà'ti uddànato dve kàmà: vatthukàmà ca kilesakàmà ca.
Katame vatthukàmà? Manàpikà råpà manàpikà saddà manàpikà gandhà manàpikà rasà manàpikà phoññhabbà, attharaõà pàpuraõà, dàsidàsà ajeëakà kukkuñasåkarà hatthigavàssavaëavà, khettaü vatthu hira¤¤aü suvaõõaü gàmanigamaràjadhàniyo raññhaü ca janapado ca koso ca koññhàgàraü ca, yaü ki¤ci rajanãyaü vatthu vatthukàmà.

Api ca, atãtà kàmà, anàgatà kàmà, paccuppannà kàmà, ajjhattà kàmà, bahiddhà kàmà, ajjhattabahiddhà kàmà, hãnà kàmà, majjhimà kàmà, paõãtà kàmà, àpàyikà kàmà, mànusikà kàmà, dibbà kàmà, paccupaññhità kàmà, nimmità kàmà, parinimmità kàmà, animmità kàmà, pariggahità kàmà, apariggahità kàmà, mamàyità kàmà, amamàyità kàmà, sabbe'pi kàmàvacarà dhammà, sabbe'pi råpàvacarà dhammà, sabbe'pi aråpàvacarà dhammà, taõhàvatthukà taõhàrammaõà kamanãyaññhena rajanãyaññhena madanãyaññhena kàmà. Ime vuccanti vatthukàmà.

Katame kilesakàmà? Chando kàmo, ràgo kàmo, chandaràgo kàmo: saïkappo kàmo, ràgo kàmo, saïkapparàgo kàmo: yo kàmesu kàmacchando, kàmaràgo, kàmanandi, kàmataõhà, kàmasineho, kàmapariëàho, kàmamucchà, kàmajjhosànaü, kàmogho, kàmayogo, kàmåpàdànaü, kàmacchandanãvaraõaü.

''Addasaü kàmaü te målaü saïkappà kàma jàyasi,
Na taü saïkappayissàmi evaü kàme na hehisã''ti

Ime vuccanti kilesakàmà.

Sabbesu kàmesu yo vãtaràgoti sabbesu kàmesu yo vãtaràgo vigataràgo cattaràgo vantaràgo muttaràgo pahãnaràgo pañinissaññharàgo vikkhambhanatoti 'sabbesu kàmesu yo vãtaràgo. '

1. Sa¤¤àsamàpattãnaü-machasaü, syà
2. Anànuvàyi-katthaci
3. Adheva màno-syà
4. Paramevimutto-va, vi

[BJT Page 230] [\x 230/]

Upasãvàti bhagavàti 'upasãvà'ti bhagavà taü bràhmaõaü nàmena àlapati,
Bhagavàti gàravàdhivacanametaü:
Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà.

Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'upasãvàti bhagavà. '

âki¤ca¤¤aü nissayo hitvama¤¤anti heññhimà cha samàpattiyo hitvà cajitvà pariccajitvà atikkamitvà samatikkamitvà vãtivattitvà àki¤ca¤¤àyatanasamàpattiü nissito assito allãno upagato samupagato ajjhosito adhimuttoti 'àki¤ca¤¤aü nissito hitvama¤¤aü'

Sa¤¤àvimokkhe paramedhimuttoti 'sa¤¤àvimokkhà' vuccanti sattasa¤¤àsamàpattiyo, yàvatà sa¤¤àsamàpattã tàsaü àki¤ca¤¤àyatanasamàpattivimokkho aggo ca seññho ca viseññho ca pàmokkho ca uttamo ca pavaro ca, parame agge seññhe viseññhe pàmokkhe uttame pavare adhimuttivimokkhenàdhimutto tatràdhimutto taccarito tabbahulo taggaruko tantinno tappoõo tappabhàro tadadhimutto tadadhipateyyoti 'sa¤¤àvimokkhe paramedhimutto. '

Tiññheyya so tattha anànuyàyãti 'tiññheyyà'ti tiññheyya saññhikappasahassàni, tatthàti àki¤ca¤¤àyatane. Anànuyàyãti anànuyàyã aviccamàno avigacchamàno1 anantaradhàyamàno aparihàyamàno, athavà arajjamàno adussamàno amuyhamàno akilissamànoti 'tiññheyya so tattha anànuyàyã. '

Tenàha bhagavà:

''Sabbesu kàmesu yo vãtaràgo (upasãvàti bhagavà)
âki¤ca¤¤aü nissito hitvama¤¤aü,
Sa¤¤àvimokkhe paramedhimutto
Tiññheyya so tattha anànuyàyã''ti.

1. Adhigacchamàno-va, vi

[BJT Page 232] [\x 232/]

6-5

Tiññhe ce so tattha anànuyàyi
Pågampi vassànaü1 samantacakkhu,
Tattheva so sãtisiyà2 vimutto
Cavetha3 vi¤¤àõaü tathàvidhassa,

Tiññhe ce so tattha anànuyàyãti sace so tiññheyya saññhikappasahassàni: tatthàti àki¤ca¤¤àyatane. Anànuyàyãti anànuyàyã aviccamàno avigacchamàno anantaradhànamàno aparihàyamàno. Athavà arajjamàno adussamàno amuyhamàno akilissamànoti 'tiññhe ce so tattha anànuyàyã. '

Pågampi vassànaü samantacakkhåti 'pågampi vassàna'nti pågampi vassànaü bahåni vassàni bahåni vassasatàni bahåni vassasahassàni bahåni vassasatasahassàni bahåni kappàni bahåni kappasatàni bahåni kappasahassàni bahåni kappasatasahassàni. Samantacakkhåti 'samantacakkhu' vuccati sabba¤¤uta¤àõaü, bhagavà tena sabba¤¤uta¤àõena upeto samupeto upagato samupagato uppanno sampanno samannàgato

''Na tassa adiññhamidhatthi ki¤ci
Ato avi¤¤àtamajànitabbaü,
Sabbaü abhi¤¤àsi yadatthi neyyaü
Tathàgato tena samantacakkhå''ti
'Pågampi vassànaü1 samantacakkhu'

Tattheva so sãtisiyà vimutto cavetha vi¤¤àõaü tathàvidhassàti tattheva so sãtãbhàvamanuppatto nicco dhuvo sassato aviparinàmadhammo sassatisamaü tatheva tiññheyya. ' Athavà tassa vi¤¤àõaü caveyya ucchijjeyya nasseyya vinasseyya na bhaveyya4 punabbhavapañisandhivi¤¤àõaü nibbatteyya kàmadhàtuyà và råpadhàtuyà và aråpadhàtuyà và'ti àki¤ca¤¤àyatanaü samàpannassa5 sassata¤ca uccheda¤ca pucchati udàhu tattheva anupàdisesàya nibbànadhàtuyà parinibbàyeyya athavà tassa vi¤¤àõaü caveyya, puna pañisandhivi¤¤àõaü nibbatteyya kàmadhàtuyà và råpadhàtuyà và aråpadhàtuyà và'ti àki¤ca¤¤àyatanaü upapannassa parinibbàna¤ca pañisandhi¤ca pucchati6. Tathàvidhassàti tathàvidhassa tàdisassa tassaõñhitassa7 tappakàrassa tappañibhàgassa8 àki¤ca¤¤àyatanaü upapannassàti tattheva so sãtisiyà vimutto cavetha vi¤¤àõaü tathàvidhassa'

Tenàha so bràhmaõo:

''Tiññhe ve so tattha anànuyàyã
Pågampi vassànaü samantacakkhu,
Tattheva so sãtisiyà vimutto
Cavetha vi¤¤àõaü tathàvidhassà''ti.

1. Pågampi vassàni-pa, va, vã, machasaü, på
2. Tattheva hosãti-pana,
Tattheva sàpãtiyà-va, vi
3. Bhàvetha-va, vi
4. Caveyya-pa, va, vi, ka
Bhaveyyàti-machasaü
5. Upapannassa-pana
6. Vuccati-pana
7. Tassatthitassa-pana
8. Tappañibhànassa-pana

[BJT Page 234] [\x 234/]

6-6

Accã yathà vàtavegena khittà (upasãvà'ti bhagavà)
Atthaü paleti na upeti saïkhaü
Evaü munã nàmakàyà vimutto
Atthaü paleti na upeti saïkhaü.

Accã yathà vàtavegena khittàti - 'acci' vuccati jàlasikhà. Vàtàti puratthimà vàtà, pacchimà vàtà, uttarà vàtà, dakkhiõà vàtà, sarajà vàtà, arajà vàtà, 1 sãtà vàtà, uõhà vàtà, parittà vàtà, adhimattà vàtà, kàëavàtà, 2 verambhavàtà, pakkhavàtà, supaõõavàtà, tàlapaõõavàtà, vidhåpanavàtà, vàtavegena khittàti vàtavegena khittà ukkhittà nunnà panunnà khambhità vikkhambhitàti 'acci yathà vàtavegena khittà, 'upasãvàti bhagavà'.

Atthaü paleti na upeti saïkhanti - 'atthaü paletã'ti atthaü paleti, atthaü gameti, atthaü gacchati, nirujjhati, våpasamati, pañippassambhati. Na upeti saïkhanti saïkhaü na upeti, uddesaü na upeti, gaõanaü na upeti, paõõattiü na upeti, puratthimaü và disaü gato, pacchimaü và disaü gato, uttaraü và disaü gato, dakkhiõaü và disaü gato, uddhaü và gato, adho và gato, tiriyaü và gato, vidisaü và gatoti so hetu natthi, paccayo natthi, kàraõaü natthi yena saïkhaü gaccheyyàti atthaü paleti na upeti saïkhaü.

. 7Evaü munã nàmakàyà vimuttoti 'eva'nti opammasampañipàdanaü, munãti 'monaü' vuccati ¤àõaü, yà pa¤¤à pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà upaparikkhà bhåri medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi, tena ¤àõena samannàgato muni monappattoti.

Tãõi moneyyàni: kàyamoneyyaü vacãmoneyyaü manomoneyyaü. Katamaü kàyamoneyyaü? Tividhànaü kàyaduccaritànaü pahànaü kàyamoneyyaü. Tividhaü kàyasucaritaü kàyamoneyyaü, kàyàrammaõe ¤àõaü kàyamoneyyaü, kàyapari¤¤à kàyamoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo kàyamoneyyaü, kàye chandaràgassa pahànaü kàyamoneyyaü, kàyasaükhàrànirodho catutthajjhànasamàpatti kàyamoneyyaü. Idaü kàyamoneyyaü.

Katamaü vacãmoneyyaü? Catubbidhànaü vacãduccaritànaü pahànaü vacãmoneyyaü, vacãsucaritaü vacãmoneyyaü, vàcàrammaõe ¤àõaü vacãmoneyyaü, vàcàpari¤¤à vacãmoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo vacãmoneyyaü, vàcàya chandaràgassa pahànaü vacãmoneyyaü. Vacãsaükhàranirodho dutiyajjhànasamàpatti vacãmoneyyaü. Idaü vacãmoneyyaü.

Katamaü manomoneyyaü? Tividhànaü manoduccaritànaü pahànaü manomoneyyaü, tividhaü manosucaritaü manomoneyyaü, cittàrammaõe ¤àõaü manomoneyyaü, cittapari¤¤à manomoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo manomoneyyaü, citte chandaràgassa pahànaü manomoneyyaü, cittasaükhàranirodho sa¤¤àvedayitanirodhasamàpatti manomoneyyaü. Idaü manomoneyyaü.

1. ''Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü,
Muniü moneyyasampannaü àhu sabbappahàyinaü.

2. Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü
Muniü moneyyasampannaü àhu ninhàtapàpaka''nti.

Imehi tãhi moneyyehi dhammehi samannàgato cha munino: agàramunino anagàramunino sekhamunino asekhamunino paccekamunino munimuninoti. Katame agàramunino? Ye te agàrikà diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime agàramunino. Katame anagàramunino? Ye te pabbajità diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime anagàramunino. Satta sekhà sekhamunino. Arahanto asekhamunino. Paccekabuddhà paccekamunino. Munimunino vuccanti tathàgatà arahanto sammàsambuddhà.

3. ''Na monena muni hoti måëharåpo aviddasu,
Yo ca tulaüva paggayha varamàdàya paõóito.

4. Pàpàni parivajjeti sa munã tena so munã,
Yo munàti ubho loke munã tena pavuccatã. ''

5. ''Asata¤ca sata¤ca ¤atvà dhammaü
Ajjhattaü bahiddhà ca sabbaloke,
Devamanussehi påjito yo
Saïgajàlamaticca so munã.
. 7
Nàmakàyà vimuttoti so muni pakatiyà pubbeva råpakàyà vimutto, tadaïgasamatikkamà vikkhambhanappahànena pahãno, tassa munino bhavantaü àgamma cattàro ariyamaggà pañiladdhà honti, catunnaü ariyamaggànaü pañiladdhattà nàmakàyo ca råpakàyo ca pari¤¤àtà honti, nàmakàyassa ca råpakàyassa ca pari¤¤àtattà nàmakàyà ca råpakàyà ca mutto vimutto suvimutto accantaü anupàdàvimokkhenàti 'evaü, munã nàmàkàyà vimutto. '

1. Asarajàvàtà-pana
2. Kàëavàtàti-pana-potthake natthi

[BJT Page 236] [\x 236/]

Atthaü paleti na upeti saïkhanti 'atthaü paletã'ti: anàpàdisesàya nibbànadhàtuyà parinibbàyati, na upeti saïkhanti: anupàdisesàya nibbànadhàtuyà parinibbuto saïkhaü na upeti uddesaü na upeti gaõanaü na upeti, paõõattiü na upeti, khattiyoti và bràhmaõoti và vessoti và suddoti và gahaññhoti và pabbajitoti và devoti và manussoti và råpãti và aråpãti và sa¤¤ãti và asa¤¤ãti và nevasa¤¤ãnàsa¤¤ãti và so hetu natthi, paccayo natthi, kàraõaü natthi, yena saïkhaü gaccheyyàti 'atthaü paleti na upeti saïkhaü. '

Tenàha bhagavà:

''Acci yathà vàtavegena khittà (upasãvàti bhagavà)
Atthaü paleti na upeti saïkhaü,
Evaü munã nàmakàyà vimutto
Atthaü paleti na upeti saïkhanti''.

6-7

Atthaü gato so uda và natthi
Udàhu ve sassatiyà arogo,
Taü me munã sàdhu viyàkarohi
Tathà hi te vidito esa dhammo.

Atthaü gato so uda và so natthãti: so atthaü gato udàhu natthi, so niruddho ucchinno vinaññhoti 'atthaü gato so uda và so natthi'.

Udàhu vo sassatiyà arogoti 'udàhu nicco dhuvo sassato aviparinàmadhammo sassatisamaü tatheva tiññheyyàti 'udàhu ve sassatiyà arogo. '

Taü me munã sàdhu viyàkarohãti 'ta'nti: yaü pucchàmi, yaü yàcàmi, yaü ajjhesàmi, yaü pasàdemi. Munãti 'monaü' vuccati ¤àõaü, yà pa¤¤à pajànanà vicayo pavicayo dhammavicayo sallakkhaõà upalakkhaõà paccupalakkhaõà paõóiccaü kosallaü nepu¤¤aü vebhavyà cintà upaparikkhà bhåri medhà pariõàyikà vipassanà sampaja¤¤aü patodo pa¤¤à pa¤¤indriyaü pa¤¤àbalaü pa¤¤àsatthaü pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àpàsàdo pa¤¤ààloko pa¤¤àobhàso pa¤¤àpajjoto pa¤¤àratanaü amoho dhammavicayo sammàdiññhi, tena ¤àõena samannàgato muni monappattoti.

Tãõi moneyyàni: kàyamoneyyaü vacãmoneyyaü manomoneyyaü. Katamaü kàyamoneyyaü? Tividhànaü kàyaduccaritànaü pahànaü kàyamoneyyaü. Tividhaü kàyasucaritaü kàyamoneyyaü, kàyàrammaõe ¤àõaü kàyamoneyyaü, kàyapari¤¤à kàyamoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo kàyamoneyyaü, kàye chandaràgassa pahànaü kàyamoneyyaü, kàyasaükhàrànirodho catutthajjhànasamàpatti kàyamoneyyaü. Idaü kàyamoneyyaü.

Katamaü vacãmoneyyaü? Catubbidhànaü vacãduccaritànaü pahànaü vacãmoneyyaü, vacãsucaritaü vacãmoneyyaü, vàcàrammaõe ¤àõaü vacãmoneyyaü, vàcàpari¤¤à vacãmoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo vacãmoneyyaü, vàcàya chandaràgassa pahànaü vacãmoneyyaü. Vacãsaükhàranirodho dutiyajjhànasamàpatti vacãmoneyyaü. Idaü vacãmoneyyaü.

Katamaü manomoneyyaü? Tividhànaü manoduccaritànaü pahànaü manomoneyyaü, tividhaü manosucaritaü manomoneyyaü, cittàrammaõe ¤àõaü manomoneyyaü, cittapari¤¤à manomoneyyaü, pari¤¤àsahagato maggo manomoneyyaü, citte chandaràgassa pahànaü manomoneyyaü, cittasaükhàranirodho sa¤¤àvedayitanirodhasamàpatti manomoneyyaü. Idaü manomoneyyaü.

1. ''Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü,
Muniü moneyyasampannaü àhu sabbappahàyinaü.

2. Kàyamuniü vàcàmuniü manomunimanàsavaü
Muniü moneyyasampannaü àhu ninhàtapàpaka''nti.

Imehi tãhi moneyyehi dhammehi samannàgato cha munino: agàramunino anagàramunino sekhamunino asekhamunino paccekamunino munimuninoti. Katame agàramunino? Ye te agàrikà diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime agàramunino. Katame anagàramunino? Ye te pabbajità diññhapadà vi¤¤àtasàsanà, ime anagàramunino. Satta sekhà sekhamunino. Arahanto asekhamunino. Paccekabuddhà paccekamunino. Munimunino vuccanti tathàgatà arahanto sammàsambuddhà.

3. ''Na monena muni hoti måëharåpo aviddasu,
Yo ca tulaüva paggayha varamàdàya paõóito.

4. Pàpàni parivajjeti sa munã tena so munã,
Yo munàti ubho loke munã tena pavuccatã. ''

5. ''Asata¤ca sata¤ca ¤atvà dhammaü
Ajjhattaü bahiddhà ca sabbaloke,
Devamanussehi påjito yo
Saïgajàlamaticca so munã.

Sàdhu viyàkarohãti: sàdhu àcikkhàhi desehi pa¤¤apehi paññhapehi vivaràhi vibhajàhi uttànãkarohi pakàsehãti 'taü me munã sàdhu viyàkarohi'.

[BJT Page 238] [\x 238/]

Tathà hi te vidito esa dhammoti: tathà hi te vidito tulito tãrito vibhåto vibhàvito esa dhammoti 'tathà hi te vidito esa dhammo'.

Tenàha so bràhmaõo:

''Atthaü gato so uda và so natthi
Udàhu ve sassatiyà arogo,
Taü me munã sàdhu viyàkarohi
Tathà hi te vidito esa dhammo''ti.

6-8

Atthaü gatassa na pamàõamatthi (upasãvàti bhagavà)
Yena naü vajju1 taü tassa natthi,
Sabbesu dhammesu samåhatesu
Samåhatà vàdapathàpi sabbe.

Atthaü gatassa na pamàõamatthãti: 'atthaü gatassà'ti anupàdisesàya nibbànadhàtuyà parinibbutassa råpapamàõaü natthi, vedanàpamàõaü natthi, sa¤¤àpamàõaü natthi, saükhàrapamàõaü natthi, vi¤¤àõapamàõaü natthi. Natthi na (santi) na saüvijjati nåpalabbhati. Pahãnaü samucchinnaü våpasantaü pañippassaddhaü abhabbuppattikaü ¤àõagginà daóóhanti 'atthaü gatassa na pamàõamatthi. Upasãvàti bhagavàti 'upasãvà'ti bhagavà taü bràhmaõaü nàmena àlapati, bhagavàti gàravàdhivacanametaü:
Apica, bhaggaràgoti bhagavà: bhaggadosoti bhagavà: bhaggamohoti bhagavà: bhaggamànoti bhagavà: bhaggadiññhãti bhagavà: bhaggakaõñakoti bhagavà: bhaggakilesoti bhagavà: bhaji vibhaji pavibhaji dhammaratananti bhagavà: bhavànaü antakaroti bhagavà : bhàvitakàyo bhàvitasãlo bhàvitacitto bhàvitapa¤¤oti bhagavà: bhaji và bhagavà ara¤¤e vanapatthàni pantàni senàsanàni appasaddàni appanigghosàni vijanavàtàni manussaràhaseyyakàni pañisallànasàruppànãti bhagavà: bhàgã và bhagavà cãvarapiõóapàtasenàsanagilànapaccayabhesajjaparikkhàrànanti bhagavà: bhàgã và bhagavà attharasassa dhammarasassa vimuttirasassa adhisãlassa adhicittassa adhipa¤¤àyàti bhagavà.

Bhàgã và bhagavà catunnaü jhànànaü catunnaü appama¤¤ànaü catunnaü aråpasamàpattãnanti bhagavà, bhàgã và bhagavà aññhannaü vimokkhànaü aññhannaü abhibhàyatanànaü navannaü anupubbavihàrasamàpattãnanti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü sa¤¤àbhàvanànaü dasannaü kasiõasamàpattãnaü, ànàpànasatisamàdhissa asubhasamàpattiyàti bhagavà, bhàgã và bhagavà catunnaü satipaññhànànaü catunnaü sammappadhànànaü catunnaü iddhipàdànaü pa¤cannaü indriyànaü pa¤cannaü balànaü sattannaü bojjhaïgànaü ariyassa aññhaïgikassa maggassàti bhagavà: bhàgã và bhagavà dasannaü tathàgatabalànaü catunnaü vesàrajjànaü catunnaü pañisambhidànaü channaü abhi¤¤ànaü channaü buddhadhammànanti bhagavà: bhagavàti netaü nàmaü màtarà kataü, na pitarà kataü, na bhàtarà kataü, na bhaginiyà kataü, na mittàmaccehi kataü, na ¤àtisàlohitehi kataü, na samaõabràhmaõehi kataü, na devatàhi kataü, vimokkhantikametaü buddhànaü bhagavantànaü bodhiyà måle saha sabba¤¤uta¤àõassa pañilàbhà sacchikà pa¤¤atti yadidaü bhagavàti 'upasãvàti bhagavà. '

Yena naü vajju taü tassa natthãti: yena ràgena vadeyyuü, yena dosena vadeyyuü, yena mohena vadeyyuü, yena mànena vadeyyuü, yàya diññhiyà vadeyyuü, yena uddhaccena vadeyyuü, yàya vicikicchàya vadeyyuü, yehi anusayehi vadeyyuü, rattoti và duññhoti và måëhoti và vinibaddhoti và paràmaññhoti và vikkhepagatoti và aniññhaïgatoti và thàmagatoti và te abhisaïkhàrà pahãnà, abhisaïkhàrànaü pahãnattà gatiyà yena vadeyyuü nerayikoti và tiracchànayonikoti và pettivisayikoti và manussoti và devoti và råpãti và aråpãti và sa¤¤ãti và asa¤¤ãti và nevasa¤¤ãnàsa¤¤ãti và so hetu natthi, paccayo natthi, kàraõaü natthi, yena vadeyyuü katheyyuü bhaõeyyuü dãpeyyuü vohareyyunti 'yena naü vajju taü tassa natthi. '

1. Vajjuü - machasaü

[BJT Page 240] [\x 240/]

Sabbesu dhammesu samåhatesåti: sabbesu dhammesu sabbesu khandhesu sabbesu àyatanesu sabbesu dhàtusu1 sabbàsu gatisu sabbàsu upapattisu sabbàsu pañisandhisu sabbesu bhavesu sabbesu saüsàresu sabbesu vaññesu åhatesu samåhatesu uddhatesu samuddhatesu uppàñitesu samuppàñitesu pahãnesu samucchinnesu våpasannesu pañippassaddhesu abhabbuppattikesu ¤àõagginà daóóhesåti 'sabbesu dhammesu samåhatesu. '

Samåhatà vàdapathàpi sabbeti: 'vàdapathà' vuccanti kilesà ca khandhà ca abhisaükhàrà ca, tassa vàdà ca vàdapathà ca adhivacanàni ca adhivacanapathà ca niruttã ca niruttipathà ca pa¤¤attã ca pa¤¤attipathà ca åhatà samåhatà uddhatà samuddhatà uppàñità samuppàñità pahãnà samucchinnà våpasantà pañippassaddhà abhabbuppattikà ¤àõagginà daóóhàti 'samåhatà vàdapathàpi sabbe. '

Tenàha bhagavà:

''Atthaü gatassa na pamàõamatthi (upasãvàti bhagavà)
Yena naü vajju taü tassa natthi,
Sabbesu dhammesu samåhatesu
Samåhatà vàdapathàpi sabbe''ti.

Saha gàthàpariyosànà ye te bràhmaõena saddhiü ekacchandà ekapayogo ekàdhippàyà ekavàsanavàsità, 2 tesaü anekapàõasahassànaü virajaü vãtamalaü dhammacakkhuü udapàdi. 'Yaü ki¤ci samudayadhammaü sabbaü taü nirodhadhamma'nti. Tassa bràhmaõassa anupàdàya àsavehi cittaü vimucci. Saha arahattappattà ajinajañàvàkacãratidaõóakamaõóalu kesà ca massu ca antarahità. Bhaõóu kàsàyavatthavasano saïghàñipattacãvaradharo anavatthapañipattiyà pa¤jaliko namassamàno nisinno
Hoti: 'satthà me bhante bhagavà sàvako' hama'smãti.

Upasãvasuttaniddeso chaññho.

1. Sabbesu, dhàtusu-machasaü

[BJT Page 242] [\x 242/]